Euroopa ligipääsetavuse akt digiteenustele: mis kehtib alates juunist 2025

01Kus olukord praegu on

Euroopa ligipääsetavuse akt (avab välise veebisaidi), direktiiv (EL) 2019/882, kehtestab ühised ligipääsetavusnõuded loetletud toodetele ja teenustele. Direktiivina toimib see riigisiseste seaduste kaudu: liikmesriigid pidid need vastu võtma 28. juuniks 2022 ja kohaldama alates 28. juunist 2025. Sellest kuupäevast peab kohaldamisalasse kuuluv teenus, mida pakutakse ELis tarbijatele, vastama nõuetele igas riigis, kus seda pakutakse.

Eestis võtab akti üle toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus. Kohustused kehtivad ettevõtjatele alates 28. juunist 2025 ja järelevalvet teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

Akt asub veebi ligipääsetavuse direktiivi, direktiivi (EL) 2016/2102 kõrval, mis on juba mitu aastat hõlmanud avaliku sektori asutuste veebisaite ja rakendusi. Eestis on need kohustused avaliku teabe seaduses ning seiret teeb samuti TTJA, kes avaldas jaanuaris 2025 aruande avaliku sektori digiligipääsetavuse kohta (avab välise veebisaidi). Euroopa ligipääsetavuse akt laiendab sarnaseid ootusi erasektorile, kuid ainult tema loetletud toodetele ja teenustele.

02Millised digiteenused kuuluvad kohaldamisalasse

Artikli 2 lõige 2 loetleb teenused, mida akt hõlmab, kui neid osutatakse tarbijatele:

• E-kaubanduse teenused: veebisaitide ja mobiilirakenduste kaudu distantsilt osutatavad teenused, mida osutatakse tarbija taotlusel tarbijalepingu sõlmimiseks. Praktikas iga e-pood või broneerimisvoog, mis müüb tarbijatele.
• Tarbijatele suunatud pangandusteenused: krediidilepingud, makseteenused ja maksekontod, e-raha ning teatud investeerimisteenused tarbijatele.
• Lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveoteenuste osad: veebisaidid, mobiilirakendused, e-piletid ja piletimüügiteenused, reisiteave, sealhulgas reaalajas teave, ning iseteenindusterminalid. Linna-, linnalähi- ja piirkondliku transpordi puhul hõlmab akt ainult iseteenindusterminale.
• Elektroonilise side teenused ja audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu võimaldavad teenused, näiteks voogedastus- ja televisioonipakkujate rakendused ja liidesed.
• E-raamatud ja nende jaoks mõeldud tarkvara.

Akt hõlmab ka tooteid, näiteks arvuteid ja operatsioonisüsteeme, nutitelefone, makseterminale, sularahaautomaate, pileti- ja registreerimisautomaate ning e-lugereid. Kui ehitate tarkvara sellisele riistvarale, jõuavad toote nõuded teieni kliendi kaudu.

Ainult ettevõtetele pakutavad teenused jäävad kohaldamisalast välja, kuigi paljud ärikliendid küsivad hangetes nüüd sama taset. Kliendiportaal, mis teenindab nii tarbijaid kui ka ettevõtteid, kuulub kohaldamisalasse oma tarbijakasutuse osas.

03Mikroettevõtete erand

Teenuseid osutavad mikroettevõtted on nende teenuste puhul ligipääsetavusnõuetest vabastatud (artikli 4 lõige 5). Direktiivi järgi on mikroettevõte ettevõte, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastabilansi kogusumma ei ületa 2 miljonit eurot. Erand hõlmab ainult teenuseid. Väike ettevõte, mis laseb turule kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid, peab toote nõuetele siiski vastama.

Erand kehtib teenuseosutajale, mitte teenusele. Kui suurem ettevõte käitab e-poodi, mille on ehitanud väike agentuur, kuulub e-pood kohaldamisalasse.

04Mida nõuded tähendavad veebisaidile või rakendusele

Nõuded on I lisas. Teenuste puhul on tuum see, et veebisaidid, nendega seotud võrgurakendused ja mobiilirakendused tehakse ligipääsetavaks järjepideval ja asjakohasel viisil, nii et need on tajutavad, talitlusvõimelised, arusaadavad ja töökindlad. Need neli põhimõtet pärinevad veebisisu ligipääsetavussuunistest (WCAG) ja muutuvad konkreetseteks kontrollideks:

• Tajutav: piltide tekstialternatiivid, videote subtiitrid, piisav värvikontrast, sisu, mis kohandub väikesel ekraanil või suure suurendusega ilma teavet kaotamata.
• Talitlusvõimeline: iga funktsioon töötab klaviatuuriga, fookus on nähtav ja liigub loogilises järjekorras, keegi ei jää dialoogiaknasse lõksu ja ajapiiranguid saab pikendada.
• Arusaadav: selged sildid ja juhised, veateated, mis ütlevad, mis läks valesti ja kuidas seda parandada, ettearvatav navigeerimine.
• Töökindel: korrektne semantika, et ekraanilugejad ja muud abitehnoloogiad tuvastaksid iga juhtelemendi, selle nime, rolli ja oleku.

Mõnele teenusele kehtivad lisaks erinõuded. E-kaubanduse teenused peavad tegema ligipääsetavaks tuvastamise, turvalisuse ja maksefunktsioonid ning edastama müüdavate toodete ligipääsetavusteabe, kui vastutav ettevõtja selle esitab. Tarbijatele suunatud pangandusteenused peavad tegema ligipääsetavaks ka tuvastamismeetodid, e-allkirjad, turvaelemendid ja makseteenused ning esitama teavet, mis on arusaadav ilma Euroopa keeleõppe raamdokumendi B2-taset ületamata. Kui teenus kasutab tuvastamiseks ID-kaarti, Mobiil-ID-d või Smart-ID-d, peab ligipääsetav olema kogu sisselogimise ja allkirjastamise teekond.

Teenuseosutajad peavad ka selgitama, kuidas nende teenus nõuetele vastab. V lisa nõuab seda teavet üldtingimustes või samaväärses dokumendis, mis on kättesaadav ligipääsetavas vormingus. Paljud organisatsioonid avaldavad selle ligipääsetavuse teatisena ja viitavad sellele jaluses ja tingimustes.

Standardid: EN 301 549 ja WCAG

Eeldatakse, et tooted ja teenused, mis vastavad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud harmoneeritud standarditele, vastavad nende standarditega hõlmatud nõuetele (artikkel 15). IKT-toodete ja -teenuste ligipääsetavuse Euroopa standard on EN 301 549. Selle versioon 3.2.1 on veebi ligipääsetavuse direktiivi kohane harmoneeritud standard ja hõlmab veebisisu puhul WCAG 2.1 edukriteeriume tasemetel A ja AA.

Euroopa ligipääsetavuse akti jaoks spetsiifilisi harmoneeritud standardeid töötatakse välja komisjoni standardimistaotluse alusel; enne vastavuseeldusele tuginemist kontrollige, millistele viidetele on avaldatud. Igal juhul on EN 301 549 mõõdupuu, mida asutused, audiitorid ja kliendid täna kasutavad. WCAG 2.2, mis on W3C soovitus alates oktoobrist 2023, lisab kriteeriume, nagu sihtala minimaalne suurus ja ligipääsetav autentimine. Kui ehitate täna WCAG 2.2 AA-taseme järgi, katate WCAG 2.1 ja valmistute standardi järgmiseks versiooniks.

05Ebaproportsionaalne koormus ja põhiolemuse muutmine

Artikkel 14 lubab kahte erandit. Nõue ei kohaldu niivõrd, kuivõrd selle täitmine muudaks teenuse põhiolemust või paneks teenuseosutajale ebaproportsionaalse koormuse. Mõlemad on kitsad:

• Teenuseosutaja peab hinnangu andma ise, VI lisa kriteeriumide alusel, ja selle dokumenteerima.
• Teenuseosutaja, kes saab ligipääsetavuse parandamiseks rahastust muudest allikatest, ei saa ebaproportsionaalsele koormusele tugineda.
• Teenuseosutajad uuendavad ebaproportsionaalse koormuse hinnangut, kui teenus muutub, kui asutused seda nõuavad, ja igal juhul vähemalt iga viie aasta järel.
• Erandile tuginevad teenuseosutajad peavad teavitama asjaomaste liikmesriikide turujärelevalveasutusi, Eestis TTJA-d. Mikroettevõtted on sellest vabastatud.

Erand hõlmab konkreetset nõuet, mis on ebaproportsionaalne, mitte kogu teenust. Käsitlege seda viimase abinõuna: enamik takistusi tuleb komponentidest ja sisust, mille parandamine on odav, kui need leitakse varakult.

06Üleminekuperioodid

Artikkel 32 näeb ette üleminekuperioodid. Kaks esimest on liikmesriikidele kohustuslikud, kolmas vabatahtlik:

• Kuni 28. juunini 2030 võivad teenuseosutajad jätkata teenuste osutamist toodetega, mida nad kasutasid sarnaste teenuste osutamiseks seaduslikult enne 28. juunit 2025.
• Enne 28. juunit 2025 sõlmitud teenuselepingud võivad kehtida muutmata kujul kuni nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat alates sellest kuupäevast.
• Kui riigisisene õigus seda lubab, võib enne 28. juunit 2025 seaduslikult kasutatud iseteenindusterminale kasutada kuni nende majandusliku kasutusea lõpuni, kuid mitte kauem kui 20 aastat pärast kasutuselevõttu.

Need perioodid kaitsevad olemasolevat riistvara ja lepinguid. Need ei lükka edasi nõudeid veebisaidile või rakendusele, mida muudate, uuesti käivitate või uutele klientidele pakute. Kontrollige täpseid üleminekureegleid iga riigi seadusest.

07Riigisisesed seadused: Eesti ja teised turud

Turujärelevalve ja karistused on riiklikud. Iga liikmesriik määrab oma asutused ja kehtestab karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Peamised ülevõtvad õigusaktid Eestis ja turgudel, kus me töötame:

08Ligipääsetavus kui inseneritöö tava

Enamik ligipääsetavuse vigu ei ole disainiotsused. Need tulenevad ilma semantikata ehitatud komponentidest, ilma alternatiivideta avaldatud sisust ja kolmandate osapoolte vidinatest, mida keegi ei testinud. Seepärast valmistab vahetult enne käivitamist tehtud audit pettumuse: see leiab kümneid probleeme, mida on odav ennetada ja kallis hilja parandada. Toimib see, kui käsitleda ligipääsetavust nagu turvalisust, tarneprotsessi omadusena.

• Ligipääsetav disainisüsteem. Nupud, vormid, dialoogid, menüüd, vahekaardid ja andmetabelid ehitatakse üks kord õige semantika, klaviatuuritoe ja fookuse käsitlusega, testitakse ekraanilugejatega ja taaskasutatakse kõikjal. Värvitokenite kontrasti kontrollitakse heledas ja tumedas teemas.
• Valmiduse definitsioon, mis hõlmab ligipääsetavust. Iga kasutajalugu nimetab oma vastuvõtukriteeriumid klaviatuurikasutuse, siltide ja veakäsitluse kohta ning ülevaatajad kontrollivad neid nagu iga teist nõuet.
• Automaatsed kontrollid töövoos. Reeglipõhised skannerid käivituvad iga järgu puhul ja blokeerivad tagasilangused. Need leiavad ainult osa probleemidest, näiteks puuduvad sildid, kontrasti ja vigase märgenduse, seega täiendavad need käsitsi testimist ega asenda seda kunagi.
• Käsitsi testimine abitehnoloogiat tundvate inimeste poolt. Ainult klaviatuur, ekraanilugejad lauaarvutis ja mobiilis, suurendus kuni 400% ja vähendatud liikumine kriitilistel teekondadel: sisselogimine, otsing, ostukorv, makse, konto haldamine.
• Testimine puudega kasutajatega kõige olulisematel teekondadel enne väljalaset ja pärast suuri muudatusi.
• Kolmandate osapoolte komponendid lepingu alusel. Maksevidinad, identiteedipakkujad, vestlusrobotid, küpsiste ribad, kaardid ja videopleierid on osa teie teenusest. Küsige tarnijatelt ligipääsetavuse vastavusaruannet ja testige neid oma kontekstis.
• Sisu ja dokumendid. Toimetajad õpivad kirjutama tekstialternatiive, pealkirju ja linkide tekste. PDF-failid, mida kliendid vajavad, näiteks lepingud ja arved, märgendatakse või pakutakse ligipääsetavas alternatiivvormingus.

Nii ehitame äritarkvara ja kliendiportaale: ligipääsetavuse kontrollid käivad töövoos ja iga väljalase annab tõendid ligipääsetavuse teatise jaoks ning küsimustele, mida kliendid ja asutused esitavad. Sama kehtib teeninduse toe lahenduste ja portaalide kohta platvormidel nagu Salesforce: platvorm annab ligipääsetavad ehitusplokid ning eritellimusel komponendid ja sisu otsustavad, kas tulemus jääb ligipääsetavaks.

09Praktiline plaan

1. 01Kaardistage oma teenused. Loetlege tarbijatele suunatud veebisaidid, rakendused, terminalid ja dokumendid riikide kaupa ning otsustage iga puhul, kas see kuulub akti alla. Pange põhjendus kirja, ka teenuste kohta, mida peate kohaldamisalast väljas olevaks.
2. 02Mõõtke praegust olukorda. Tehke kriitilistel teekondadel eksperthinnang EN 301 549 järgi koos kogu saidi automaatse skannimisega. Seadke prioriteedid mõju järgi kasutajatele, mitte leidude arvu järgi.
3. 03Parandage allikas. Parandage vead kõigepealt disainisüsteemis ja jagatud komponentides, et iga parandus jõuaks igale lehele, mis neid kasutab.
4. 04Avaldage teave. Kirjeldage oma tingimustes või ligipääsetavuse teatises, kuidas teenus nõuetele vastab, lisage tagasiside kontaktpunkt ja hoidke teave ajakohasena.
5. 05Ehitage see tarneprotsessi. Vastuvõtukriteeriumid, automaatsed kontrollid, käsitsi testimise stsenaariumid ja väljalaske kontrollpunkt kriitilistele teekondadele.
6. 06Juhtige tarnijaid. Lisage ligipääsetavusnõuded ja tõendid agentuuride, platvormide ja vidinate lepingutesse.
7. 07Dokumenteerige erandid. Kui tuginete ebaproportsionaalsele koormusele, pange hinnang kirja, teavitage vajaduse korral asutust ja kavandage ülevaatus.

10Mida jälgida

• Euroopa ligipääsetavuse akti kohaste harmoneeritud standardite, sealhulgas EN 301 549 uue versiooni avaldamine ja nende viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.
• TTJA ja teiste riikide turujärelevalveasutuste juhised ja esimesed järelevalvemeetmed riikides, kus te teenuseid pakute.
• Muudatused riiklikes üleminekureeglites ja konkreetsete valdkondade, näiteks panganduse ja transpordi jaoks määratud asutustes.

Euroopa Komisjon hoiab Euroopa ligipääsetavuse akti ülevaadet (avab välise veebisaidi). Pange igale sisemisele märkmele, mille selle kohta kirjutate, kuupäev: riiklik praktika alles kujuneb.