Mõisted tehisintellekti, tarkvara ja ELi digireeglite taga.

Andmestik, mida hallatakse nagu toodet: sellel on nimeline omanik, dokumenteeritud skeem, avaldatud kvaliteedinäitajad, selged juurdepääsureeglid ja kokkulepitud uuendamise ajad, nii et teised meeskonnad saavad seda kasutada küsimata, kuidas see on tehtud.

Tehisintellekti väljund, mis kõlab kindlalt, kuid ei tugine allikatele ega faktidele. Seda saab vähendada, kuid mitte kõrvaldada: vastused tuleb siduda leitud allikatega, nõuda viiteid, lubada süsteemil öelda, et ta ei tea, ja mõõta hallutsinatsioonide osakaalu hindamisel.

TI-süsteemi süstemaatiline testimine küsimuste või dokumentide võrdluskogumi peal kokkulepitud kriteeriumide järgi, näiteks õigsus, allikatele tuginemine, terviklikkus ja vastamisest keeldumine, kui vastust ei teata. Hindamine tehakse enne kasutuselevõttu ja uuesti pärast iga mudeli, viiba või andmete muudatust.

Lahendus, kus inimene vaatab tehisintellekti väljundi üle, parandab või kinnitab selle enne, kui see mõju avaldab. Suure riskiga TI-süsteemide puhul nõuab tehisintellekti määrus tõhusat inimjärelevalvet inimestelt, kellel on sekkumiseks vajalik pädevus ja volitused.

Andmete lugemine, liigitamine ja eraldamine dokumentidest, nagu vormid, arved, tõendid ja skannitud kirjad, kombineerides tekstituvastust, paigutuse analüüsi ja keelemudeleid. Igal eraldatud väärtusel on usaldusskoor ning lävendist madalamad väärtused lähevad inimesele üle vaatamiseks.

Keelemudeli ümber olevad kontrollid, mis hoiavad selle kasutuse kokkulepitud piirides: sisendi ja väljundi kontroll, teemapiirangud, isikuandmete maskimine, õiguste kontroll enne tööriista kutsumist ja kinnitussammud tagajärgedega toimingute puhul.

Andmeplatvorm, mis hoiab andmeid avatud faili- ja tabelivormingutes odavas objektisalvestuses nagu andmejärv ning lisab sellele andmelao võimalused: tehingud, skeemid, juurdepääsu kontrolli ja SQL-i. Selle teevad võimalikuks avatud tabelivormingud, nagu Apache Iceberg ja Delta Lake.

Tavad, mis hoiavad masinõppe- ja keelemudelisüsteemid töökeskkonnas töökindlana: mudelite, viipade ja andmete versioonihaldus, automaatne hindamine, juurutusahelad ning kvaliteedi, kulu ja latentsuse seire.

Muster, kus süsteem otsib kõigepealt heakskiidetud allikatest, näiteks protseduuridest, eeskirjadest või toimikutest, asjakohased lõigud ja laseb keelemudelil vastata ainult nende põhjal. Vastus saab viidata dokumendile ja jaotisele ning kasutaja juurdepääsuõigusi arvestatakse juba otsingu ajal.

Närvivõrk, mida on treenitud väga suurel tekstihulgal järgmist sõna ennustama. See oskab koostada, kokku võtta, liigitada ja eraldada teksti paljudes keeltes, kuid ei ole faktide andmebaas: kui vastused ei tugine teie enda allikatele, võib see anda sujuvaid, kuid valesid vastuseid.

Tarkvara, mis kasutab keelemudelit, et kavandada ja teha samme eesmärgi suunas, näiteks otsida kirjet, täita vormi või kutsuda API-t. TI-agent tegutseb talle antud õiguste ja tööriistade piires ning iga sammu saab logida.

Otsing tähenduse, mitte täpsete sõnade järgi. Tekst teisendatakse arvulisteks vektoriteks (embeddings) ja süsteem leiab lõigud, mille vektorid on küsimusele lähedal. Praktikas kombineeritakse seda tavaliselt märksõnaotsinguga, sest koodid, nimed ja paragrahvide numbrid vajavad täpset vastet.

Lähenemine, kus süsteemi liides kavandatakse ja lepitakse kokku esimesena, tavaliselt OpenAPI või AsyncAPI spetsifikatsioonina, ning teostatakse alles seejärel. Teised süsteemid, partnerid ja kasutajaliidesed liidestuvad siis dokumenteeritud ja versioonitud API-de kaudu, mitte otse andmebaasiga.

IEC standardite perekond (IEC 61970, IEC 61968 ja IEC 62325), mis kirjeldab elektrivõrke, varasid ja turusuhtlust ühes jagatud andmemudelis. Võrguettevõtjad kasutavad seda, et planeerimis-, käitus- ja turusüsteemid kirjeldaksid võrku ühtmoodi.

Füüsilise vara, protsessi või võrgu digitaalne esitus, mida hoitakse päris objekti andmetega sünkroonis. Seda kasutatakse seisukorra jälgimiseks, muudatuste testimiseks enne nende tegemist ja hoolduse planeerimiseks. 3D-mudel ilma reaalajas andmeteta ei ole kaksik.

ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID, millega inimesed tuvastavad end e-teenustes ja annavad kvalifitseeritud e-allkirja ehk digiallkirja.

Ehitusinfo modelleerimise (BIM) avatud andmestandard, mille on avaldanud buildingSMART ja mis on ka standard ISO 16739-1. Versioon IFC 4.3 lisab taristu: raudteed, teed, sadamad, veeteed ja sillad, nii et varade andmed liiguvad projekteerimisest ehitusse ja käitusse ilma ümber trükkimata.

Pilves majutatud platvorm liidestuste ehitamiseks ja käitamiseks, kus on ühes kohas valmis konnektorid, andmete vastendamine, orkestreerimine ja seire. Näiteks SAP Integration Suite ja MuleSoft.

Turvamudel, kus ühtegi kasutajat, seadet ega teenust ei usaldata tema võrguasukoha tõttu. Iga päring autenditakse, autoriseeritakse ja hinnatakse identiteedi, seadme seisundi ja konteksti järgi ning juurdepääs piiratakse sellega, mida ülesanne vajab.

Ettevalmistatud pilvekeskkond, kus konto- või tellimusstruktuur, identiteet, võrgud, poliitikad, logimine ja turvalisuse baastase on paigas enne, kui esimene töökoormus saabub. See kiirendab iga järgmist projekti ja hoiab kontrollid ühtsena.

Viis pärandsüsteemi järkjärguliseks asendamiseks. Vana süsteemi ette paigutatakse fassaad, funktsioonid viiakse ükshaaval selle taga olevatesse uutesse teenustesse ja vana süsteem lülitatakse välja, kui sinna enam midagi ei suunata. Nii välditakse ühte suure riskiga ümberlülitust.

Pilveteenused, mille puhul andmete asukoht, teenuse käitamine ja sellele kohalduv jurisdiktsioon jäävad Euroopa või riigi kontrolli alla. Määratlused erinevad: riiklikud skeemid, näiteks Prantsusmaa SecNumCloud, lisavad selgesõnalisi nõudeid kaitseks väljaspool ELi kehtiva õiguse eest.

Arhitektuur, kus süsteemid avaldavad sündmusi, see tähendab fakte nagu „taotlus saabunud“ või „arvesti näit kinnitatud“, sõnumivahendajale ning teised süsteemid reageerivad neile omas tempos. See eraldab süsteemid üksteisest, nii et üks saab muutuda või rikki minna teisi peatamata.

Masinloetav loetelu tarkvara komponentidest ja sõltuvustest, tavaliselt SPDX- või CycloneDX-vormingus. Sellest on kiiresti näha, kas äsja avaldatud haavatavus puudutab teid. Küberkerksuse määrus nõuab, et tootjad koostaksid selle oma toodete kohta.

Tootmise arhitektuurimuster, kus keskne sündmuste vahendaja hoiab tehase hetkeseisu, mis on korraldatud asukoha, ala, liini ja masina järgi. Süsteemid avaldavad sinna andmeid ja tellivad neid sealt, selle asemel et olla üksteisega ükshaaval ühendatud.

Eesti põhiregistrite vaheline andmevahetuskiht, mida kasutatakse ühiselt Soomega. Uus teenus saab vajalikud registriandmed lugeda X-tee kaudu, selle asemel et küsida neid inimeselt uuesti.

Eesti andmekaitse järelevalveasutus. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) järgi on AKI isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses sõltumatu järelevalveasutus. IKS täpsustab ja täiendab üldmäärust ning kehtib alates 15. jaanuarist 2019.

ELi määrus andmetele õiglase juurdepääsu ja nende kasutamise kohta, kohaldatav alates 12. septembrist 2025. See annab ühendatud toodete kasutajatele juurdepääsu andmetele, mida need tooted loovad, lihtsustab pilve- ja andmetöötlusteenuste vahetamist ning piirab ebaõiglasi lepingutingimusi andmete jagamisel.

Ühtse digivärava määruse alusel loodud ELi süsteem, mille kaudu avaliku sektori asutused vahetavad ametlikke tõendeid üle piiri kodaniku või ettevõtte sõnaselgel taotlusel, et inimesed ei peaks esitama dokumente, mis riigil juba olemas on. Selle kohustused kehtivad alates 12. detsembrist 2023.

Masinloetav arve, mis liigub müüja ja ostja süsteemide vahel ilma käsitsi sisestamiseta. Avaliku sektori ostjatele on struktureeritud e-arve kohustuslik alates 1. juulist 2019 ja see saadetakse e-arve operaatori kaudu. Alates 1. juulist 2025 võib e-arve saajaks registreeritud ettevõte nõuda tarnijatelt struktureeritud e-arvet.

Teenuseosutaja, kelle kaudu müüja saadab struktureeritud e-arved ja kes toimetab need ostjani. Avaliku sektori ostjad on registreeritud e-arve saajatena äriregistris, nii et arve jõuab õige operaatorini.

ELi direktiiv elutähtsa teenuse osutajate füüsilise ja organisatsioonilise toimepidevuse kohta üheteistkümnes sektoris, sealhulgas energeetika, transport, tervishoid, joogivesi ja digitaristu. Liikmesriigid identifitseerivad oma elutähtsa teenuse osutajad 17. juuliks 2026; seejärel hindavad need osutajad riske ja võtavad toimepidevuse meetmeid.

Muudetud eIDAS-määruse alusel pakutav kukkurrakendus, kus inimesed saavad hoida oma isikuandmeid ja tõendeid, näiteks diplomeid või lube, jagada ainult seda, mida teenus vajab, ja dokumente allkirjastada. Iga liikmesriik peab pakkuma vähemalt ühte kukrut ning paljud avaliku ja erasektori teenused peavad seda aktsepteerima.

ELi direktiiv, mis nõuab, et teatud tooted ja teenused oleksid puuetega inimestele ligipääsetavad, sealhulgas e-kaubandus, tarbijatele suunatud pangateenused, e-raamatud ning sõitjateveo teenuste veebilehed, rakendused ja e-piletid. See kehtib riiklike seaduste kaudu alates 28. juunist 2025; Eestis toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kaudu.

Eesti finantsjärelevalve ja kriisilahenduse asutus. Finantsinspektsiooni seaduse järgi täidab see ka DORA-st tulenevaid ülesandeid.

ELi määrus finantssektori digitaalse tegevuskerksuse kohta, kohaldatav alates 17. jaanuarist 2025. See hõlmab IKT-riskide juhtimist, intsidentidest teatamist, tegevuskerksuse testimist ja kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate haldamist, sealhulgas lepingunõudeid ja teaberegistrit. Eestis täidab DORA-st tulenevaid ülesandeid Finantsinspektsioon.

Tööstusautomaatika ja juhtimissüsteemide turvalisuse rahvusvaheliste standardite seeria. See jagab objekti tsoonideks, mida ühendavad kanalid, määrab turvatasemed ja jaotab vastutuse varade omanike, süsteemiintegraatorite ja toodete tarnijate vahel.

ELi määrus isikuandmete töötlemise kohta, kohaldatav alates 25. maist 2018. See sätestab põhimõtted, nagu eesmärgi piiritlemine ja võimalikult väheste andmete kogumine, andmesubjektide õigused ning vastutavate ja volitatud töötlejate kohustused, sealhulgas mõjuhinnangu suure riskiga töötlemise puhul. Eestis täpsustab seda isikuandmete kaitse seadus ja järelevalvet teeb Andmekaitse Inspektsioon.

Rahvusvaheline infoturbe juhtimissüsteemide standard. Selle järgi sertifitseeritud organisatsioonil on auditeeritud süsteem turvariskide tuvastamiseks, kontrollimeetmete valimiseks ja nende pidevaks parendamiseks. FromNine’il on ISO/IEC 27001 sertifikaat.

ELi määrus avaliku sektori teenuste piiriülese koostalitlusvõime kohta. Avaliku sektori asutused peavad hindama uute või muudetud üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste koostalitlusvõime mõju ning saavad jagada ja taaskasutada koostalitluslahendusi ühise portaali kaudu.

ELi määrus, mis kehtestab küberturvalisuse nõuded ELi turule lastavatele digielemente sisaldavatele toodetele, nii riist- kui ka tarkvarale. Tootjad peavad käsitlema haavatavusi kogu tugiperioodi jooksul ja teatama aktiivselt ära kasutatud haavatavustest alates 11. septembrist 2026; põhikohustused kehtivad alates 11. detsembrist 2027.

Eesti seadus, millega on üle võetud NIS2 direktiiv. Ülevõtmiseks tehtud muudatus jõustus 1. jaanuaril 2026. Pädev asutus ja ühtne kontaktpunkt on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ning seaduse kohaldamisalasse kuuluvad üksused registreerivad end RIA juures ise.

ELi direktiiv küberturvalisuse kohta üksustele sellistes sektorites nagu energeetika, transport, tervishoid, digitaristu ja avalik haldus. See nõuab riskijuhtimise meetmeid, tarneahela turvalisust ja intsidentidest teavitamist: varajane hoiatus 24 tunni ja teavitus 72 tunni jooksul. Direktiiv kehtib riiklike seaduste kaudu, mis erinevad riigiti; Eestis küberturvalisuse seaduse (KüTS) kaudu.

Rahvusvaheline võrk ja spetsifikatsioonide kogum struktureeritud äridokumentide, näiteks arvete ja tellimuste vahetamiseks sertifitseeritud pääsupunktide kaudu. Eestis toetab Peppoli ühendus piiriülest e-arveldust: e-arve operaatorid on omavahel ühendatud rändluslepingute ja Peppoli kaudu. Avaliku sektori ostjatele saadetakse e-arved e-arve operaatori kaudu.

Küberturvalisuse seaduse pädev asutus ja ühtne kontaktpunkt, mis haldab ka e-riigi põhitaristut. Ameti juures tegutseb CERT-EE, Eesti riiklik küberintsidentide käsitlemise üksus (CSIRT).

Rahandusministeeriumi e-hankekeskkond, kus korraldatakse riigihangete seaduse järgi hankemenetlusi.

Eesti riigihangete seadus, jõus alates 1. septembrist 2017. Pakkuja jaoks tähendab see hankedokumente, millele tuleb vastata punkt-punktilt.

Amet, mis teeb turujärelevalvet toodete ja teenuste ligipääsetavuse üle. Euroopa Komisjoni loetelus on TTJA Eesti turujärelevalve ühtne kontaktpunkt tehisintellekti määruse jaoks.

ELi määrus tehisintellekti kohta. See liigitab TI-süsteemid riski järgi: mõned tavad on keelatud, suure riskiga süsteemid peavad vastama andmete, dokumentatsiooni, inimjärelevalve ja täpsuse nõuetele ning mõnel süsteemil on läbipaistvuskohustused. Keelud kehtivad alates 2. veebruarist 2025, läbipaistvuskohustused alates 2. augustist 2026 ja III lisa suure riskiga süsteemide kohustused 2026. aasta muudatuse järgi alates 2. detsembrist 2027.

Eesti seadus, millega võetakse üle Euroopa ligipääsetavuse akt. Kohustused kehtivad ettevõtjatele alates 28. juunist 2025 ja järelevalvet teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

W3C suunised ligipääsetava veebisisu jaoks, mis on jaotatud edukriteeriumideks tasemetel A, AA ja AAA. Tase AA on tavapärane siht hangetes ja õigusaktides; kehtiv versioon on WCAG 2.2 ning Euroopa standard EN 301 549 tugineb nendele suunistele.